Mida me teame ventilatsioonist?
Me kõik teame, et ventilatsioonisüsteemid paigaldatakse hoonetesse selleks, et tagada ruumides viibivatele inimestele mugav keskkond. Need süsteemid edastavad või eemaldavad teatava koguse õhku ning tagavad mugava mikrokliima. Õhu värskus ja puhtus ning see, kas inimesel on ruumis lämbe, palav või külm, sõltub paljuski ventilatsioonisüsteemi toimimisest. Aja jooksul ladestuvad ventilatsiooni tolm, rasv ja muu mustus, mis raskendavad süsteemi reguleerimist, mistõttu muutub etteantud õhuparameetrite säilitamine järjest keerulisemaks. Õhu väljavoolutoru ja võrguseadme sisepindadele kleepunud mustus suurendab ventilatsioonivõrgu takistust veelgi, mis omakorda halvendab õhuvahetuse taset ega võimalda säilitada mugavat mikrokliimat ruumis.
Kui õhuvahetus toimub loomuliku tõmbe arvelt, on tulemuseks järk-järgult vähenev õhu sisse- ja väljatõmme kuni ventilatsioonikanalite täieliku sulgumiseni.
Halvemas olukorras on ventilaatoriga varustatud süsteemid ehk „õhu väljatõmbekohad“. Selliste süsteemide tootlikkus on palju suurem, sellepärast ummistuvad süsteemid ka palju kiiremini. Lisaks koguneb tolm erinevatesse sõlmedesse ja agregaatidesse, nagu ventilaatorid, soojusvahetid, niisutajad, ventiilid ja restid. Ühtlasi on sodi kogunemisel õhu väljavoolutorusse veel üks ebameeldiv pool. Süsteemi vastupanuvõime järsu suurenemise korral ei näita ventilaator enam projektikohast tootlikkust. Tolmu- ja rasvakihi kogunemise tõttu ventilaatori töötavatele osadele hakkab see töötama ülekoormusega, ventilaator kuumeneb üle ja läheb katki. Tihtipeale on tõsiste rikete põhjuseks ventilatsioonisüsteemi sõlmede saastumine, mille remontimine on kallis. Praktikas on sageli ette tulnud, et tellija on pidanud seadmeid mitu korda vahetama, süüdistades esmalt seadmete kvaliteeti, elektroonikat või vale kasutamist, kuni lõpuks selgub tegelik põhjus.
Õhu väljavoolutorudesse kogunev mustusekiht on sobiv keskkond kahjulike bakterite ja mikroorganismide arenemiseks. Sageli seavad end määrdunud ventilatsioonidesse sisse tolmulestad ja tarakanid, tekib hallitus ja levivad erinevad viirused. Ruumide remondi ajal satuvad ventilatsiooni ehitusmaterjalide mikroosakesed ja värviaurud. Kui lisada siia veel keemilised ühendid – vingugaas ja lämmastik, mis tekivad mitmesuguste ainete põlemise tagajärjel ning suitsetamisel –, siis saame terve komplekti teguritest, mis mõjuvad inimese tervisele kahjulikult.
Liigne tolm ja mustus õhu väljavoolutorus suurendab ka tulekahju tekkimise ohtu. Piisab väikesest sädemest, et süttinud tolm kannaks tule mööda hoonet laiali.
Sellepärast tuleb ventilatsioonisüsteeme korrapäraselt puhastada. See on üsna töömahukas protsess, mida suudavad kvaliteetselt teha üksnes professionaalid.
Ventilatsioonisüsteemi puhastamise peamine eesmärk on eemaldada ventilatsioonisüsteemist nähtav mustus, näiteks tolm, praht ja niiskus, et ventilatsioonisüsteemis liikuv õhk ei puutuks kokku määrdunud pindadega. Mikroorganismid, tolmulestad, bakterid ja seened võivad põhjustada inimestel mitmesuguseid haigusi.
Mis juhtub, kui jätta ventilatsioonisüsteem õigel ajal puhastamata:
- õhuvahetus ruumis väheneb;
- töötajate töövõime langeb;
- töötajad haigestuvad sagedamini, mis võib kaasa tuua rohkem tööseisakuid;
- suureneb tule- ja plahvatusohtlike olukordade tekkimise tõenäosus.
Millist kasu saab sellest tellija?
- töötajate töövõime paraneb;
- töötajad on vähem haiged;
- elu- ja tööruumide mikrokliima muutub paremaks;
- tuleohu risk väheneb;
- tagatud on vastavus sanitaar- ja hügieeninormidele.
